Kuni Riiani loksusime kõik rahulikult. Väike ärevus kindlasti kõigil hinge tekkimas oli, sest kodumaa piir ju seljataha jäetud ja keegi sind sinu emakeeles enam aidata ei saanud. Sidekulude optimeerimise eesmärgil kaasa võetud walky-talky'd vahendasid pidevalt ekipaažide vahel asjalikku ja vähem asjalikku mula. Kuna Riiga ei plaaninud me hetkel pikemaks jääda, siis sel suunal veel ei võtnud ma vaevaks reisukaaslastele õpetada selgeks väljendit "sveiki sveiki Rigas maukas". Hiljem võiks seda äkki isegi vaja minna! : )
Riia piiril oleva Statoili, juba niigi sügise süül kolletama kippuv murumätas, sai meie abiga veelgi kollasema ilme. Aeg kätte anda ülesanne - RIIA KUNN.
Jällegi anti kahe minutilise intervalliga start, ning ekipaažid pidid sukelduma öisesse Riia linna. Ülesandeks oli otsida Radissoni Daugava hotell ja teha hotelli receptioni taustal endast pilti. Vaene receptionist, kes pidi vähemalt viis shooti tol õhtul tegema.
Sealt edasi tuli üles leida parlamendihoone ja selle taustal, koos daamidega end fotografeerida lasta.
Ning edasi kummide vilinal Laima kella juurde, mille taustal end jällegi tuli jäädvustada.
Selleks ajaks pidi olema organiseeritud ka pudel kohalikku kesvavedelikku. Olgu kõikidele alkolembidele siis teadmiseks, et ka LV on võtnud suuna ausatele joodikutele kaigaste kodaratesse loopimiseks. Ka seal võid, kõri kuiv kui puuämber, jääda oma hädas täiesti üksi. Õnneks kõrtsud siiski töötasid ja ekipaaž nr2 liige Mats, möllis kuskilt täiesti päris õlle moodi õlle.
Sealt edasi tuli üles leida parlamendihoone ja selle taustal, koos daamidega end fotografeerida lasta.
Ning edasi kummide vilinal Laima kella juurde, mille taustal end jällegi tuli jäädvustada.
Selleks ajaks pidi olema organiseeritud ka pudel kohalikku kesvavedelikku. Olgu kõikidele alkolembidele siis teadmiseks, et ka LV on võtnud suuna ausatele joodikutele kaigaste kodaratesse loopimiseks. Ka seal võid, kõri kuiv kui puuämber, jääda oma hädas täiesti üksi. Õnneks kõrtsud siiski töötasid ja ekipaaž nr2 liige Mats, möllis kuskilt täiesti päris õlle moodi õlle.
Öine Riia oli õnneks küllaltki tühi muudest sõiduvahenditest, kes seda hullupööra ülesande täitmist oleks mingil viisil võinud takistada. Ainuke asi, mis vihale ajas - kõik foorid justkui näisid töötavat meie vastu. Ma ei ole elusees niipalju kollast ja punast tuld näinud, kui sel öösel. Kahtlustan, et keegi kuri oli kuskil nupu juures ja kottis lolle igaunjalasi nende ülesannete täitmisel.
Riias jäi veel meelde niipalju, et mööda vanalinna oli laiali igast sorti kaadrit. Kuksilt ei paistnud välja, et riik mõnda aega tagas nö käpuli oli. Ma arvan, et kui võtta keskmine joobeaste nende isikute vahel, kes seal sel varasel tunnil liikvel olid, siis alla 2,6 promilli ei oleks seda numbrit kohe kuidagi saanud. Meie viimase sihtpunkti, Laima kella, läheduses tihedas põõstastikus paistsid mingite daamide paljad varbad. Peale kõvemat keevitamist (alkot pean silmas) olid neidised sättinud end põõstastiku varju äärekivile istuma nagu varblased sidetraadil ja nautisid ületee soetatud mäktoonalts alakarti. Nemad tegid ära siis põhilise fototöö, jäädvustamaks ekipaaže Laima kella taustal.
Ja jälle, nagu üks mees, andsime oma panuse Laima kella lähedses asuvale põõsastikule, et lehed muutuksid kiiresti kollasemaks. Ole'
Ja jälle, nagu üks mees, andsime oma panuse Laima kella lähedses asuvale põõsastikule, et lehed muutuksid kiiresti kollasemaks. Ole'
No comments:
Post a Comment