Öö otsa kettas istuda ei ole teab, mis mugav. Sven magab kõrval. Ka teised autod ja nende piloodid öisel tunnil kuidagi vakka jäänud. Mõne sõna saab ikka aegajalt walky talkyde vahendusel vahetatud. Aga ei midagi sisukat. Peale ökoässa võistlust ei ole rohkem võistluselemente enne Vilniuse linna ette nähtud. Ühesõnaga - sõida, jälgi ühe silmaga spidomeetrit ja loenda tuimalt mööda vilksatavaid kilomeetriposte ... ning mõtle omi mõtteid. Näiteks - kas Tarmo Kõuts on Carmen Kassi isa? Kuidas moos kommi sisse saab? Mitu "Priima" sigaretti mahub korraga Steve Tyleri (Aerosmithi laulja) suhu. Krt, vist ikka päris mitu : )
Kuskil 100 km enne Vilniuse linnapiiri sai juba tõsiselt võideldud, et silmalaugusid enam vähem lahti hoida. Vajusid teised tolks ja tolks ükshaaval ja kordamööda ja ka korraga kinni. Küllap sama häda oli ka teistel ekipaažidel. Pean ütlema, et küllaltki paha on sõita, kui näed, et kiirteel vuravad / tulevad sulle armu andmata vastu hiigelsuured aurikud, smurfid, Bellanova rinnad, sammuvad ekskavaatorid ja mingid ebamäärasd roosad laigud. Kõik see läbisegi. Enam ei suuda ja Mats, alates Riiast puhanud mees, peab baranka üle võtma. Keeran end kõrvalpingile magama. Järelejäänud kilomeetritest mälestusi ei ole. Head und!
Ahjaa ... tehnika on hästi vastu pidanud. Hädapärased esmased remonttööd jätame Vilniuse mehaanikute hooleks.
Ahjaa ... tehnika on hästi vastu pidanud. Hädapärased esmased remonttööd jätame Vilniuse mehaanikute hooleks.
No comments:
Post a Comment