Kuna Mats otsustas enne patrulli minekut, oma üle ääre ajama hakkavat mojo’t taltsutada hotelli kõrval asuva kaubamaja (sealt, kus tema uus ja uhke mantel soodsalt soetatud sai) majatarvete osakonna müüjatega kolmemõõtmeliselt flirtides, siis igavusest ja üksindustundest tingituna loivasin bokserite väel üle koridori Valdise ja Kolju koopasse. Hirmus ja vastumeelne see minek oli, kuid seltskonda oli vaja. Ja kuuldavasti (loe: oli selgelt kuulda) olevat ka Andrei oma õlledega, seal kenasti koha sisse võtnud. Ei olnud teab mis raske nende tuba leida, kuna selle uks oli Valgevene kombekohaselt pärani. Valdis oli end teki sisse kerra keeranud ja sonis midagi läbi sügava une. Mees oli väsinud. Või oli see siiski osa strateegiast? Kui ma õigesti mäletan, siis Andrei andis Koljule elutarkust teemal, miks valgevene pekki ega muud toidukraami ei maksa üle piiri smuugeldada. Vahelevõtmise korral ei pidavat ka kummikinda “läbivaatusest” pääsu olema. Kahju, et Valdis magas ning ka Tom ei olnud kuulderaadiuses. Neile oleks see teema kindlasti huvi pakkunud J Mazõr mehed, mazõr! Peace!
Varsti olid elukunstnikud hotelli lobbys jälle üksmeeles koos ja valmis vastu võtma käesoleva reisi, peaaegu, et eelviimast banketti. Jäänud ju veel vaid hommeöine Riia ning siis oleme kõik kodus tagasi ja oleme jälle head ja toredad ja puhanud ja klantsid ja asjalikud. Paitame koera, niidame muru, tonksame naise auto rehvi jalaga ja ütleme “kallis, järgmine hooaeg paneme uued alla”, kääksutame aiaväravat ja kirume arendajat, kes ilmselgelt hingede pealt on kah kokku hoidnud jne jne. Tegelikult ei saa väita, et selle järgi juba omamoodi ei igatseks. Ok aitab, muutume muidu nukraks.
Ühesõnaga – hakkame külma viina jooma ja menüüst tellima sööke, mida ei ole (kommentaar: Nüüd mõtlete, et miks see eraldi äramärkimist väärib, sest ikka võib ju menüüst aegajalt mõni populaarne söök otsa lõppeda. Meil reeglina antakse sellest küllalt kiiresti märku. Seda kas siis juba koheselt tellimuse vastuvõtmisel või peale kokalt eitava vastuse saamist)
Andreile oli Ekipaaž nr2 delegeerinud programmijuhtimise. Resto pidavat olema viimase peal, st viiesoti (eeku ümberarvutatuna) eest saad süüa, lüüa, juua, entertainementi ja mida kõike veel. Paik oli arvestatavalt suur. Kullaimitatsiooni, karda ning kõik muud tuled ja viled. Ühesõnaga - iga interjööri element oli valitud "rõhutatud tagasihoidlikkuse" aspekti silmas pidades. Allkorrusel oli kasiino. Sissepääsuks tuli ka pilet lunastada.
Kohe algatuseks, vastavalt etiketile - külm viun lauda! Ekipaaži nr5 liige Sven seisis hea selle eest, et pitsipõhjad liigselt laupinda ei killustaks. Seejärel söögipoolist tellima. Söök oli ausalt öeldes nagu alla keskmise. Kelnerid olid vist mingid teeninduskooli kursandid, kes parajasti oma praktikahinnet välja teenimas. Püüdlikkus oli igaljuhul eeskujulik ja sellega võis igati rahule jääda. Oldi isegi nii püüdlikud, et võeti vastu tellimusi, mida menüü paraku ei võimaldanud. Ekipaaži nr5 liige Ülole ei julgetud mingil põhjusel öelda, et seda suppi, mida ta menüüst parasjagu niiväga himustas, ei olegi tegelikult saadaval. Sama vist juhtus ka tema valitud pearoaga. Lihtsalt võeti tellimus vastu ja hiljem seda ei täidetud. Ehk loodeti, et unustab ära. Samas, Jaanisoo … ega väike dieet paha ei teinud, või mis? J Minu tandoori kana, nägi suurel taldrikul välja nagu Roswelli juhtum... plärtsti! Aga ei vingu, kogemus täitis oma eesmärgi.
Gurmee taustaks käis kõva showprogramm – estraadi, mustkunsti, litreid ja pärleid. Mingi hetk oli suur ümmargune püüne kõiksugustest taidlejatest vaba ja mängis lihtsalt muusika. Järsku kargasid kõrvallauas istuvad kaks vaala püsti ja sööstsid tantsuplatsile. Nad ei olnud otseselt minu nägemisulatuses, kuid sain sellest aru, kuna viin loksus minu pitsist selle äkksööstu tulemusena lauale. No nüüd läheb käest ära! Me ei tea, mitu pitsi Andrei oli juba selleks hetkeks suutnud omale lipsutaha komandeerida, igaljuhul otsustas ta kõhklematult selle erootilise vaatemänguga luba küsimata ühineda. Oh neid poognaid ja võrgutavaid ringmänge, mis selle kolme minuti jooksul tantsuplatsil aset leidsid. Ma ei tea, miks kerkis mulle slime ette pilt vägevast härjavõitlusest – oli graatsiat, salapära, õige ründehetke tabamise ootusärevust.
Natuke kartsin ka Andrei pärast, et mis siis saab, kui vaal(ad) sööda alla neelab. Või õigemini ... mis saab siis, kui Andrei saab alla neelatud. Aga, et anda tõetruud pilti toimunust ja seda tingimustes, kus mitte keegi ei usaldanud oma kallist fotopüssi linnaringile kaasa võtta, siis palusin ühel toredal ja kindla käega talendil (tänud H.P) oma kirjelduse ka pilti talletada. Andrei tantsuplatsil:
REKLAAM: Selle ülaltoodud taiese eest lubasin ka tasuta reklaami teha. Ühesõnaga -kellel on mõnel üritusel fotoka aku liig ootamatult tühjaks saanud või on kindel käsi järjekordselt alt vedanud või ei ole üldse fotografeerimise võimalust, siis H.P suudab ükskõik kui segase kirjelduse peale need meeldejäävad situatsioonid paari pliiatsitõmbega 96,8% ehedusega visualiseerida. Joonistab üles pulmasid, katsikuid, poismeeste pidusid, skaudilaagri grupifotosid, keskkooli klassipilte, varastatud jalgrattaid, kadunud sõrmikuid ja salle, müügis olevat suvilat või autot jne jne. Ja seda kõike puhtalt kõigest kirjelduse alusel. Kontaktid saab minu käest : )
Aga mis seal ikka, looga edasi. Tantsunumbri ajal istusime meie ülejäänud kõik nagu tropid. pika lauataga ja kihistasime naerda. Kui ma ei eksi, siis üle ühe loo see romanss ei kestnud. Ei, aitab! Tuleb diskole minna. Väsimus küll tapab, kuid töö on töö. Dosvidania!
Natuke kartsin ka Andrei pärast, et mis siis saab, kui vaal(ad) sööda alla neelab. Või õigemini ... mis saab siis, kui Andrei saab alla neelatud. Aga, et anda tõetruud pilti toimunust ja seda tingimustes, kus mitte keegi ei usaldanud oma kallist fotopüssi linnaringile kaasa võtta, siis palusin ühel toredal ja kindla käega talendil (tänud H.P) oma kirjelduse ka pilti talletada. Andrei tantsuplatsil:
REKLAAM: Selle ülaltoodud taiese eest lubasin ka tasuta reklaami teha. Ühesõnaga -kellel on mõnel üritusel fotoka aku liig ootamatult tühjaks saanud või on kindel käsi järjekordselt alt vedanud või ei ole üldse fotografeerimise võimalust, siis H.P suudab ükskõik kui segase kirjelduse peale need meeldejäävad situatsioonid paari pliiatsitõmbega 96,8% ehedusega visualiseerida. Joonistab üles pulmasid, katsikuid, poismeeste pidusid, skaudilaagri grupifotosid, keskkooli klassipilte, varastatud jalgrattaid, kadunud sõrmikuid ja salle, müügis olevat suvilat või autot jne jne. Ja seda kõike puhtalt kõigest kirjelduse alusel. Kontaktid saab minu käest : )
Aga mis seal ikka, looga edasi. Tantsunumbri ajal istusime meie ülejäänud kõik nagu tropid. pika lauataga ja kihistasime naerda. Kui ma ei eksi, siis üle ühe loo see romanss ei kestnud. Ei, aitab! Tuleb diskole minna. Väsimus küll tapab, kuid töö on töö. Dosvidania!
