Teisipäev 13.09.2011 - Sissekanne 3: Otsime olematut ballistilist raketti ja läheme riidu!

Kätte on saabunud aeg võtta vastu järjekordne võistlus. Sedapuhku on võistlusmeistri (Vend 1) poolt võistlustandriks määratud Baranovichi linn (http://en.wikipedia.org/wiki/Baranovichi). Minule isiklikult tundus kõige igavam ja emotsioonitud kõigist läbikäidud linnadest. Kuid siis ülesande juurde.

Linna sissesõidul asuva surnuaia parklas tegime jälle üksteisele reeglid selgeks. Kaheminutiliste vahedega lasti ekipaažid linnapeale, ülesandega leida üles ja lasta kogu alltoodu taustal end fotografeerida :

1. linna x punkti kaunistav ballistiline rakett
2. linna keskväljakul asuv purskaev
3. ja üks militsionäär või sõjaväelane

Ega midagi. Eelseisva ülesande hasardist põhjustatud värisevate kätega roolirattast kinni ja tuld. Kuna GPS-s oli selle ülesande puhul forbidden, siis hakkasime kohe usinalt teeääres logelejaid tülitama. Esimene, kellel needist kinni võtsime, vaatas meid raketi küsimuse peale nagu lollakaid. Kuidas me kabajantsikud ilmaasjadest midagi ei tea. Nimelt olla too rakett juba paar aastat tagasi demonteeritud ja pidavat nüüd kuskil rauahunnikus vedelema. Miks demonteeritid, seda ei hakanud uurima tol hetkel. Kuid, kuna maast madalast on meile õpetatud, et võõraid ei tasu usaldada (ja ega ta ise ka vist 100% kindel ei olnud, et seda raketti enam paigal ei ole), siis otsustasime veel mõnel Baranovichi linnakodanikul vuntsist kinni võtta, selgitamaks täit tõde. Ja tõsi ta oli ... pursuid olidki raketi demonteerinud. Kuid pilt sai siiski raketi kunagisest asukohas, soovist oma sooritusega max punktid korjata, ära tehtud.

Ja vot nüüd selle lillepeenra asemel kõrguski enne koletu rauast monstrum:

Lisak tuli ka veel üles leida linna keskväljakul asuv über-uhke purskkaev. Ma ei tea, kas veevärgis oli mingid viimased paar aastat likvideerimatu rike olnud, kuid purskkaev oli tühi nagu Gunnar Grapsi pihud.

Ning kolmandaks. Militsionäär või sõjaväelane. Ka see ülesanne sai osavalt täidetud:

Punktijagamise ajal kiskus suureks tüliks! See jobannava rakett, mille nad olid omavoliliselt teisaldanud, oleks äärpealt tekitanud situatsiooni, kus walky-talkyd oleks ülejäänud tee vait olnud. Kuid õnneks, kõik südamealt ära karjutud, punktisüsteem ja kamraadid korda kolm pe#%se saadetud, siirdusime üle tee kovikusse üksmeelselt kreemikooki sööma. Võtame suuna Mazõr'i peale. Seal alles hakkab nalja saama!