Tuesday 27 December 2011

Neljapäev 15.09.2011 - Sissekanne 6: Ghost town - Pripjat

Supp söödud, kanafilee nürida noaga osavalt suupärasteks kuubikuteks rebitud, double morsid joodud ning minul kuulatud ära  kaaslaste pilked teemal, et miks ma, igavene till selline, hommikuselt kahe-daami-randevuult otsustasin omavoliliselt jalga lasta. Keegi ei uskunud, kui tõin põgenemise põhjuseks aniisiviina aurus kogetud ilmutuse, milles nägin, et varem magama läinud ja sadadest kilomeetritest ning mitmepäevasest keevitamisest sõgestunud korterikaaslane Mats, otsustas vastu hommikut hakata triikrauga rendikorteri parketti üles võtma. Hull mees, mine tea : )

Aga nüüd, siis aeg kätte võtta Tšernobõli ekskursioonipäeva osa number kaks. Külastame hüljatud Pripjati linna.

Kõigepealt jagaks teiega internetiavarusest leitud fotosid, milline nägi linn välja enne saatuslikku katastroofi (fotode kvaliteet tiba kehvavõitu):


Allolevalt siis linnas asunud hotell. Fotod - enne ja täna:







Linn asub tuumajaamast linnulennult ca 3-4 km kaugusel. Kui mu mälu mind ei peta, siis täieõiguslikke linnakodanikke oli õnnetuse toimumise hetkel ametlikult ligemale 48 000. Keskmine vanus olla olnud küllalt noor, kuna palju nooremapoolseid energeetika valdkonna ja ka muid spetsialiste oli üle riigi igalt poolt kokku aetud. Elu olevat olnud ilus ja sealsete töötajate keskmine sissetulek oli piisavalt hea ja suurem, kui mujal riigis. Väidetavalt olid ka kohalikud kauplused parema kaubavalikuga, kui mujal. Linnas oli mitu kooli, raamatukogud, ehitusjärgus lõpustuspark (mida paraku avada ei jõutudki, kuna enne saatuslikku pauku olid planeeritud püstitatud atraktsioonide tehnilised katsetused), haigla, hotell, lasteaiad, miilitsajaoskond (ka igati uhke kartser, mida hiljem fotodelt näha on), paar ujulat ja sprodikompleksi jne jne. Ühesõnaga korralik linn, koos korraliku infrastruktuuriga. Elumajadena peamiselt ainult kõrged korrusmajad, mida täna ka meie magalarajoonides kohata võib.

Tänaseks on katastroofist möödas veerand sajandit ja linn on korralikult võsastunud. Ja tõenäoliselt just sellepärast ei hoomanudki, kui suur see linn, siis ikkagi tegelikult oli. Tiheda võsa taustal kõrgusid viie ja üheksakordsed tondilossid - aknad puruks, uksed lääbakil. 

Kuid jagame siis meiepoolt ülesvõetud fotomaterjali:

Linna peaväljak ... taamal paistab raamatukogu / huvikeskus



Kurikuulus kukla (nukk), mida ka paljud teised turistid on minuteada üles pildistanud.




Spordisaal


Poksiring


Vaateratas


Autodroom




Korralik ujula



 




Kartser : )


Ühe korteri köök


Kartseri uks

 
Koolimaja


 





Vannituba 






No comments:

Post a Comment